Mihhail Glinka
| Mihhail Glinka | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 20. mai 1804 (Juliuse kalendris) |
| Surmaaeg |
15. veebruar 1857 (52-aastaselt) Berliin |
| Amet | helilooja |
Mihhail Ivanovitš Glinka (vene keeles Михаил Иванович Глинка; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang – 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja.
Ta sündis Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Isa Ivan Glinka (1778–1834) oli erukapten ja tal oli oma naise Jevgenia Zemelkaga (1783–1851) 12 last. Mihhailil oli 3 venda (neist 1 vanem) ja 8 õde (kõik nooremad). Mihhail sündis muusikahuvilisse perekonda: onu moodustas talupoegadest orkestri, kus mängis isagi. Alates 10. eluaastast hakkas Mihhail õppima klaveri- ja viiulimängu.
1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburi. Seal astus ta pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde tuntud muusikute käest. Tema klassikaaslane oli Aleksandr Puškini noorem vend Lev ja Glinka tutvus isiklikult hiljem tuntuks saanud poeediga, kes käis oma venda vaatamas. Pansionaadi lõpetamise järel uuris Glinka Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit.
1830. aastal läks helilooja välismaale: algul Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise itaalia maneeris. Aastatel 1833–1834 elas ta Saksamaal ja töötas Siegfried Dehni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu alal.
1834. aastal naasis ta Venemaale viivitamatult pärast teate saamist isa surma kohta. Ta saabus uute teoste ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperišüžeeotsinguid peatus Glinka Vassili Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Libreto ooperile kirjutas Karl Georg Wilhelm Rosen. Ooper esietendus 1836. aasta lõpus Peterburis ja seda saatis tohutu menu. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esietendust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.
1835 abiellus Glinka oma kauge sugulase Maria Ivanovaga. Abielu ei õnnestunud ja 1839 jättis Glinka oma naise maha. Samal aastal tutvus ta Jekaterina Kerniga, kelle ema Anna Kern oli olnud Puškini muusa. Samasuguseks muusaks sai Glinka jaoks Jekaterina. 1841 jäi Jekaterina rasedaks ja lootis heliloojaga abielluda, kuid lahutus võttis kaua aega. Hoolimata sellest, et Glinka ei jätnud ühtki kohtuistungit vahele, jõustus lahutus alles 1846. Glinka ei tahtnud abieluvälist last, niisiis maksis ta Jekaterinale, et too teeks aborti. Pärast seda nende suhted jahenesid ja Glinka ei saanudki lapsi.
1844. aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse. Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid "Aragoni hota" (1845) ja "Öö Madriidis" (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis.
Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn.
Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm viidi Peterburi.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mihhail Glinka |
- Mihhail Glinka Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA