Meeleavaldus

Vladimir Lenin peab meeleavaldusel kõnet

Meeleavaldus ehk demonstratsioon on avalikus kohas toimuv hulga inimeste kogunemine selleks, et avaldada oma meelsust.

Eestis on meeleavaldusel osalemine inimese põhiõigus ja kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses paragrahvis 47: Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Meeleavaldusi reguleerib Eestis avaliku koosoleku seadus.

Meeleavaldusteks on mitmesuguseid võimalusi:

• rongkäik koos paraadiga, kus inimesed liiguvad ühest kohast teise (inglise keeles March);
• kontsert, kus esinevad muusikud ja peetakse kõnesid (inglise keeles rally);
• pikett, kus inimesed ümbritsevad mingit konkreetset ala;
• istumismeeleavaldus (sit-in), mille korral meeleavaldajad istuvad rahumeelselt kas määratud või määramata aja kas määratud kohtadel või mingis piirkonnas, et juhtida tähelepanu mingile probleemile;
• inimkett – inimesed moodustavad kätest kinni hoides inimketi, näiteks Balti kett;
• vaikiv meeleavaldus, kus inimesed on vait ja kannavad vaid loosungeid;
• meeleavaldus näiteks jalgrataste või mõne muu abivahendiga, millega saab probleemile tähelepanu juhtida.

Üldjuhul on meeleavaldus reaalses elus toimuv tegevus, kuid on võimalik ka virtuaalne internetis toimuv meeleavaldus. Küberrünnak ei ole defineeritav meeleavaldusena, kui ta on planeeritult vägivaldne, kuna meeleavaldus on rahumeelne meelsuse avaldamine.

Kuigi meeleavaldus on rahumeelne kogunemine, võib ta muutuda vägivaldseks, juhul kui on tegemist terava probleemiga ja meeleavalduse vastased sellele füüsiliselt vastu astuvad.

Meeleavalduste korraldamiseks on mitmesuguseid põhjuseid ja teemasid: valitsuse poliitika vastu, seadusmuudatuste poolt või vastu, rahu poolt, globaliseerumise kriitika, keskkonnakaitse, uute või vanade teede ja ehitiste poolt või vastu jne.

Ohud

• Ühiskondliku sidususe lõhkumine või lõhede süvendamine
• Läbipaistmatus: pole selge, kes on korraldajad ja millised nende motiivid
• Eesmärgi ebaselgus või laialivalguvus: mida laiem fookus, seda ambivalentsem ja võib-olla raskemini arusaadav
• Ärakasutamine: võib juhtuda, et algatajate ettevõtmise n-ö kaaperdavad hoopis teiste eesmärkidega toetajad (vt hübriidsõda)
• Manipuleerimine: meeleavaldust kajastatakse moonutatult, rõhutades sõnumiedastajale sobival viisil ja raamistusega, mis hälbib meeleavaldajate fookusest
• Osalejate ründamine kohapeal või hilisem tagakiusamine: meeleavaldus jäädvustatakse, osalejad võivad olla tuvastatavad ning hiljem rünnatavad, mõjutades ühtlasi nende hilisemat elu ja karjäärivõimalusi
• Vägivald: hoolimata korraldajate võimalikest rahumeelsetest kavatsustest võib protestiüritus kontrolli alt väljuda
• Vastumeeleavaldused: meeleavaldusest teada saamisel võidakse korraldada vastupidiselt meelestatute poolt vastanduv üritus, mis suurendab kokkupõrkeohtu.

Ajaloolisi meeleavaldusi

• 1969 – Stonewalli rahutused New Yorgi Christopher Streetil
• 1972 – Verine pühapäev
• 1989 – meeleavaldused Taevase rahu väljakul Pekingis
• 2001 – Genova meeleavaldus G8 tegevuse vastu, kus politseinik laskis maha meeleavaldaja Carlo Giuliani
• märts 2003 – ülemaailmsed suurimad rahumeeleavaldused pärast külma sõda kolmanda maailmasõja vastu.
• 2011 – Okupeerige Wall Street
• 2014 – Pikett Ukraina toetuseks Tallinnas
• 17. november 2018 – Kollavestide liikumise tänavameeleavaldused Prantsusmaal, Belgias jm maailmas

Vaata ka

• streik
• pronksiöö